Betoonpõranda stabiliseerimine, tõstmine ja loodimine

Kui betoonpõranda plaadid teineteise suhtes vertikaalselt liiguvad, tähendab see, et betoonplaadi all on tühimikud ja alusmaterjal ei toeta põrandat täielikult. Tühimikud võivad tekkida valdavalt kahel põhjusel: kas all oleva pinnase/materjali vajumisest / ära uhtumisest või betoonplaadi serva üles kaardumisest. Tühimike olemasolu on probleemiks eeskätt siis kui need asuvad vuugi piirkonnas. Erineval tasapinnal olevad või kõikuvad vuugiservad on peamisi  tõstukiveermiku ebanormaalselt suure kulu põhjustajaid. Samas lõhuvad tõstukid ebastabiilsest vuugist üle sõites järjest enam vuugi servi ja betoonplaadi alust. Järgnevalt kaks näidet tagajärgedest.


Millised on võimalikud lahendused?
Üles kaardunud servade ja nurkadega betoonplaadi puhul on kõige kindlam lahendus probleemne ala välja lõigata ja uuesti täita tagades eelnevalt uue täite sidumise ümbritseva põrandaga. Antud lahenduse miinuseks on töö ala pikk kinniolek ja suur kulu. Esineb olukordi kus see pole võimalik. 

Toimiva alternatiivina on võimalik tühimikud täita spetsiaalse vahuga ning vajadusel kasutada tulemuse pikaealisuse tagamiseks stabiliseerivaid silindreid, mis paigaldatakse vuukidesse. 

Esmalt vahust. Sõltuvalt aluspinnast, põrandast ja selle koormamisest tuleb valida millist vahtu kasutada. Kasutame kahekomponentseid polüuretaanvahtusid (PU vahtusid). Kaks komponenti segistatakse vahetult enne põranda alla pumpamist ning tühimikku jõudes paisub see seal sõltuvalt tootest 6-30 korda. Vaht tungib kõikidesse kohtadesse kus seni oli õhk, paisub ja tardub mõne minutiga. Peale kõvenemisaja lõppu võib taas põrandat koormata nõnda nagu see oli põrandaehituse projektis ette nähtud. Allolev skeem selgitab.


Siiski, esineb olukordi kus põranda koormused on väga suured või sagedased ning pole täiesti kindel kas põranda aluspind on stabiilne või võib sagedase koormuse tingimustes edasi erodeeruda. Sellise olukorra või riski korral saab lisaks paigaldada spetsiaalsed vuugi stabiliseerimise silindrid. Nende tööpõhimõte seisneb kahe kõrvutise betoonplaadi ühendamises üheks tervikuna töötavaks plaadiks. Sel juhul, kui tõstuk läheneb vuugile, kannab seda ka teiselpool vuuki olev silindriga ühendatud betoonplaat. Selleks puuritakse vuugi keskele põrandat läbiv ava, paigaldatakse sellesse stabiliseeriv silinder ning pingutatakse momendivõtmega silindri pooled teineteisest eemale vastu kummagi betooplaadi servi.

Kõige kestvam lahendus ongi selline, kus esmalt täidetakse betoonplaadi alus PU vahuga ja seejärel paigaldatakse stabiliseerivad silindrid. Säärasel juhul toetab PU vaht seda, et silindriga ühendatud plaadid ei vaju ning silindrid omakorda ei võimalda kummalgi plaadil eraldi allolevale vahule koormust avaldada. Ka siin kehtib reegel, et kõikuma hakanud servadega betoonpõrand tuleks ajas kasvavate kulude vältimiseks remontida esimesel võimalusel.

Alloleval fotol on betoonplaadi alused täidetud PU vahuga, rekonstrueeritud vuugiservad ja mõned ümberkaudsed vigastused kiirkõveneva täiteainega, saetud sisse uus vuuk, täidetud kiirkõveneva vuugitäiteainega, puuritud avad ning paigaldatud neisse stabiliseeriva silindrid. Lahenduse eeliseks on ajafaktor ja mõistlik kulu. Alloleva ala või mitme sellise ala remontimisega seonduv põranda kinnioleku aeg on 1 päev.

Allolev Sealboss Inc poolt koostatud fail sisaldab kahte juhtumianalüüsi mida puudutavad tööd  teostasime 2017 aastal Eestis ja Lätis. 

//media.voog.com/0000/0035/0970/files/2018_02_Pinnahooldus_betoonp%C3%B5randa%20stabiliseerimine_juhtumikirjeldus.pdf